Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    5 põhjust, miks investeerida ärikinnisvarafondi

    Tarmo Karotam, Northern Horizon Capitali Baltikumi kinnisvarafondi Baltic Opportunity Fund fondijuht

    Baltikumi ärikinnisvaraturg areneb jõudsalt ja investeeringutel on regiooni tundvate investorite jaoks olnud atraktiivne riski ja tootluse suhe. Just seetõttu toob Northern Horizon Capitali Baltikumi kinnisvarafondi Baltic Opportunity Fund fondijuht Tarmo Karotam teieni 5 põhjust, miks on mõistlik panustada osa investeerimis­portfellist ärikinnisvarasse.

    1. Ärikinnisvara tootlus on suurem
    Ärikinnisvara puhul saame rääkida 7–8protsendisest tootlusest hinna kohta aastas, samal ajal kui elukondliku kinnisvara puhul on see 4,5–5,5%. Seda põhjustab ärikinnisvara suurem renditase ruutmeetri kohta aastas. Väljarenditava ruutmeetri ostuhind on kommertskinnisvara puhul aga kohati isegi odavam kui näiteks korteri puhul. Näiteks kui modernse büroohoonete renditava ruutmeetri hind jääb keskmiselt vahemikku 1600–2100 eurot ning renditase10–15 eurot/m2, siis modernsete korterite ruutmeetrite hinnad jäävad keskmiselt vahemikku 2000–3000 eurot ning renditase keskmiselt 8–14 eurot/m2.Üldiselt öeldakse, et korterite rentnikud on stabiilsemad kui kommertskinnisvara puhul, kuid kas see Baltikumis ka tõesti nii on? Pigem võiks öelda, et kui kommertskinnisvara rendilepingud sõlmitakse keskmiselt 3–7 aastaks lõpetamistingimusteta, siis elukondliku kinnisvara üürilepingud on üheaastased. See tuleneb meie inimeste kinnisvara usust, et üldjuhul üüritakse vaid nii kaua, kuni ollakse võimelised endale elukoht soetama.
    2. Lepinguline kinnisvara fond ning aktiivne riskide juhtimine
    Eesti lepingulist kinnisvara­fondi struktuuri võrreldakse tihti rahvusvahelise REIT-struktuuriga, mis on kulu- ja maksuefektiivne struktuur tegemaks kinnisvarainvesteeringuid ning makstes 90% rendivoost tagasi investoritele ja seda regulaarselt vähemalt kord aastas. Baltic Opportunity Fundi puhul, mis on just lepinguline kinnisvara­fond, on võimalik renditulusid investoritele jagada otse raha­voost ning seda kasvõi kord kvartalis.Alternatiivsete investeerimisfondide valitseja poolt hallatavate fondide puhul nõuab Finantsinspektsioon järjepidevat ning täiskohaga riskide juhtimist, näiteks toimub regulaarne rendilepingutest ning finantseerimisest tulenevate riskide analüüs ja juhtimine. Baltic Opportunity Fundi puhul on riske juhitud erinevate rendilepingute pikkustega ning madala finantsvõimendusega. Rendilepingud ei tohiks lõppeda kõik ühel ajal ning varadele on võetud parimatel tingimustel vaid 50% ulatuses laenud igale varale eraldi. Selline professionaalne lähenemine võimaldab tihti fondi väärtuse kõikumist vähendada, mis väljendub stabiilsemas investeerimisportfelli tootluses. Samuti toetutakse fondides otsuste tegemisel ajaloolistele analüüsitud andmetele, detailsetele eelarvetele ning otsuseid võetakse vastu professionaalse meeskonnaga, kuhu kuuluvad analüütikud, mitmekülgse investeerimiskogemusega investorid ja fondijuht.Mitmeti on aktiivselt juhitud fond parim valik neile, kes alles investeerimisega alustavad või kellel muidu kiire elutempo kõrvalt pole aega päevast päeva turge jälgida ja selle põhjal strateegilisi analüüse portfelli osas teha. Lepingulise kinnisvara puhul on fondi reeglites kirjas detailne investeerimisstrateegia ning riskida hajutamise reeglid, mille järgi peab fondijuht alati joonduma. Investorid peavad kindlasti enne investeeringut tutvuma fondi reeglite sisuga ning hindama, kas strateegia ja riskid on nende sobivad.
    3. Hajutatud riskid ärikinnisvaras
    Kinnisvara on alternatiivne varaklass, mille korrelatsioon näiteks aktsiate ja võlakirjade tootlusega on üldiselt madal. Portfelli seisukohast hajutab kinnisvarainvesteering riske investori portfellis. Fondijuht hajutab omakorda kinnisvarafondi riske, investeerides erinevate sektorite ja regioonide vahel. Baltic Opportunity Fundi investeeringud on hajutatud kaubandus-, büroo- ning vaba aja veetmise sektorite vahel ning varad asuvad ainult Baltikumi pealinnades. Fondi peamine eesmärk on olnud toota investoritele regulaarseid dividende ning oleme tahtnud üles ehitada rahavooportfelli pikkade rendilepingutega, mis on võimeline tegema rendivoost väljamakseid investoritele ka majanduslanguse ajal.
    4. Kinnisvara on inflatsiooni taluv investeering
    Investeering kinnisvarasse on tulus isegi siis, kui inflatsioon silmapiiril ning see on oluline, kuna inflatsioon piltlikult öeldes sööb raha. Baltic Opportunity Fund on võtnud suuna tugevatele rentnikele ning pikaajaliselt atraktiivsetele hoonetele. Üüritasemete iga-aastane tõus on reeglina seotud jooksva inflatsiooniga. Inflatsioonikaitse annab hoonete lepingujärgse üüri indekseerimine igal aastal inflatsioonimääraga. Hea asukohaga kinnisvaral on head eeldused nõudluse suurenedes tagada isegi inflatsioonist kiirem üüritulude kasv.
    5. Kasvav Baltikumi kinnisvaraturg
    Baltikumi ärikinnisvara on kasvav varaklass. Ehitatud on modernseid hooneid, mida on efektiivne hallata, ehituskulud on jätkuvalt mõistlikud ning ehituskvaliteet heal tasemel.Apetiitseks muudab siinse Balti ärikinnisvarasse investeeringud aga asjaolu, et investor saab osta Põhjamaadest pärit rentnikega hooneid oluliselt odavamalt ning teenida seejuures kõrgemat tootlust kui investeerides otse ärikinnisvarasse Põhjamaades. See tähendab, et investori jaoks on siinses regioonis ärikinnisvara puhul riski-tootluse suhe oluliselt parem just Balti riikides.
    Northern Horizon Capitalile kuuluv Europa ostukeskus Vilniuse jõudsalt arenevas südalinna ärikvartalis
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.